#1 - Noppeid IT ajaloost


Pilt 1: Hubble teleskoobi abil saadud pilt 'Extreme Deep Field' (pärineb siit).

Oma esimese nädala blogit otsustasin ma anduda kosmosele ning erinevate teleskoopidele, mis seda uurivad ning laiendavad inimeste teadmisi kosmose ajaloost ning võimalikest elamistingimustest teistel planeetidel! Selle teema vastu tekkis mul suur huvi, kui poolteist kuud tagasi hakati uudistes rääkima tulevast James Webb teleskoopi kosmosesse saatmisest. Uurides, mida see teleskoop endast välja kujutab, kui ressurssikulukas ja raske selle loomine oli ning mis infot ta avastab, siis jooksid mul külmajudinad mööda keha!

Stratoscope 1

Minu suureks üllatuseks alustasid teadlased teleskoopide abil uurima meie päikesesüsteemi juba kauges 1957, programmiga 'Stratoscope 1', mille raames oli tehtud 30.5cm suur peamine peegel. Teleskoop oli saadetud 25,3km kõrgusele ning selle eesmärk oli teha suures resulotsioonis Päikese fotosid. Just selle missiooni raames saadud info abil, sai edaspidine teleskoopide loomise valdkond suurt toetust riikidelt.




Pilt 2: Stratoscope 1 pilt (pärineb siit)


Hubble

Aastaid hiljem, tehnoloogia arenguga oli 1990 aastal saadetud Maa orbiidile 'Hubble'  teleskoop, mille loomine ning teenindamine selleks aastaks jõuab 10 miljardi dollarini. Vaatamata sellele, et Hubble on kosmoses juba alates 1990 aastast, siis prognoositakse, et see võib töötada isegi 2030 aastani. Nende 30 aasta jooksul said teadlased Hubble olevate filtrite ning andurite abil rohkem kui 15 tuhat erinevaid galaktikumide ja kosmose udu pilte ning andmeid. Võrreldes lihtsa kaamera fotoga, on Hubble pildid pandud kokku/dešifreeritud teadlaste abil, saadud anduritega ning filtritega näitude põhjal, mis otsivad infot erinevates valgusspektrites. 


Pilt 3: Hubble üks tuntumatest piltidest 'The Pillars Of Creation' (1995 1.aprill) (pärineb siit)


James Webb'i Teleskoop

Legendaarse Hubble järelkäiaks sai James Webb'i nimeline teleskoop, mis oli edukalt kosmosesse saadetud 25. detsembril 2021. Praeguseks ajaks on Webb'i teleskoop edukalt üle oma transformatsiooni normaalkujuks saanud ning lendab vajalikku orbiidi punktini. Webb teleskoopi peegli suurus on 6.5 meetrit (2.5 korda suurem kui Hubble oma) ning selle peal on lausa 4 erinevaid detektorit, mis olid spetsiaalselt Webb'i jaoks loodud. Need detektorid on võrreldes Hubble'ga suurendanud oma diapasooni magnet- ning infrapunase spektriteni. Näiteks saab sellise arsenaliga näha Maalt Kuul olevat (loomulikult neid seal pole) liblika soojuse signatuuri. Niisuguse tehnika abil saab teleskoop valguse abil vaadata meie galaktika mineviku ning saada veelgi rohkem teada planeedidest, mis meid übritsevad ning võib-olla isegi peidavad elut.



Pilt 4: James Webb teleskoopi visualisatsioon (pärineb siit)

Viited:

Comments

Popular posts from this blog

#15 - Eetika

#12 - positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis

#13 - OrCam Read