ITSPEA blogi

Neljanda nädala postituses avanes mul võimalus analüüsida 2012-2013 aastatel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei eestvedamisel eksperdidega koostatud “EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020”, mille käigus tõin välja enam ning vähem realiseeritud visioone selle arengukava nimekirjast. Kõige enam realiseeritud eesmärk infoühiskonna arengukava üheks punktiks oli virtuaalset- ehk e-residentsuse realiseerimist, mil Eesti hakkaks väljastama digi-ID kujul elektroonilist identiteedi mitteresidentidele, mis omakorda laseb neil jääda maailmakodanikeks, kuid saada veel ka eestlasteks [1]. Virtuaalse identiteedi omandamise ajal võimaldab Eesti riik välismaala elanikkele turvaliselt kasutada avalikke ja erasektori e-teenuseid, kasutades Eesti IT-struktuuri komponente, nagu näiteks isiku autoriseerimist, mis võimaldab pääseda erinevatesse infosüsteemidesse, kasutades nende funktsioone ning isega luua Eestis ettevõtteid. Statistika peale vaadates saan ma öelda, et virtuaalse r

Pilt 1: koopamaalingu näidis (pärineb siit ) Kolmanda nädala postituses tahan ma rääkida tänapäeval eksisteerivate meedia tüüpidest, mida nad ennast ette kujutavad, kuidas aastate jooksul formeerisid ning kuidas on teineteist mõjutanud.  Esimesed informatsiooni vahetemiseks inimestega tehtud seadmed leiavad alguse juba 38 000 eKr, mil koopaelanikud hakkasid koopa seintele joonistusi maalima, et mäletada või salvestada sündmusi oma elust. Läbi aastaid muutsid koopa seinad suurteks kivithahvliteks, siis keraamikaks, loomanahaks, puiduks ning lõpuks paberiks (100 eKr loodud).  Just paberil prinditud informatsiooni peedan ma kõige rohkem traditsooniliseks meediaks, kuna esimesed päevalehed ja ajakirjad leiavad alguse juba kauges 1605 aastal (1731. a ajakirjad) ning ka siiamaani leiavad meie elus endale kohta. Ajalehed sisaldavad endas kõike, mis võib inimesele huvitav olla: uudiseid päevakajaliste sündmuste kohta, muid informatiivseid artikleid poliitika, spordi, kunstide jms kohta ning lo

Pilt 1: Esimene konsool 'Brown Box' (1967) (pärineb siit ) Arvuti ja teiste nutiseadmete mängud nagu Pong või Pac-Man on läbinud pikka tee tänapäevani, et saada endale 3D toetust ja realistliku graafikat. Praegu me saame mugavalt mänge mängida diivanil istudes, ilma mingeid mõtteid missugust teed läbisid mängukonsoolid ning kuidas nad muutusid läbi aega. Raske uskude, aga tänapäevani on tehtud rohkem kui 70 erinevaid mängukonsoole! Kuigi esimene konsool ilmus juba kauges 1967 aastal, kui tuli välja ‘Brown Box’ (puust, 6 mängu, kõik ping-pong ning tennise ligidased) nimeline konsool, siis tahan aga tulevikku 80ndate hüpata, aega kui konsoolide peale hakkasid ilmuma terve süžeediga mängud, mille ees võiks inimene terve päeva istuda. Sel ajal kaks kõige populaarsemaid konsoole olid Nintendo Entertainment System (NES) (1983) ning Sega SG-1000 (1983). Kuna Sega müüdi enamasti Aasias, siis Ameerikas ja Euroopas oli NES tugev liider, mille peale tuli kuulus The Legend of Zelda (1986)

Pilt 1: Hubble teleskoobi abil saadud pilt 'Extreme Deep Field' (pärineb siit ). Oma esimese nädala blogit otsustasin ma anduda kosmosele ning erinevate teleskoopidele, mis seda uurivad ning laiendavad inimeste teadmisi kosmose ajaloost ning võimalikest elamistingimustest teistel planeetidel! Selle teema vastu tekkis mul suur huvi, kui poolteist kuud tagasi hakati uudistes rääkima tulevast James Webb teleskoopi kosmosesse saatmisest. Uurides, mida see teleskoop endast välja kujutab, kui ressurssikulukas ja raske selle loomine oli ning mis infot ta avastab, siis jooksid mul külmajudinad mööda keha! Stratoscope 1 Minu suureks üllatuseks alustasid teadlased teleskoopide abil uurima meie päikesesüsteemi juba kauges 1957, programmiga 'Stratoscope 1', mille raames oli tehtud 30.5cm suur peamine peegel. Teleskoop oli saadetud 25,3km kõrgusele ning selle eesmärk oli teha suures resulotsioonis Päikese fotosid. Just selle missiooni raames saadud info abil, sai edaspidine teleskoo