#2 - konsoolid ja innovatsioon failide kompressioonis


Pilt 1: Esimene konsool 'Brown Box' (1967) (pärineb siit)

Arvuti ja teiste nutiseadmete mängud nagu Pong või Pac-Man on läbinud pikka tee tänapäevani, et saada endale 3D toetust ja realistliku graafikat. Praegu me saame mugavalt mänge mängida diivanil istudes, ilma mingeid mõtteid missugust teed läbisid mängukonsoolid ning kuidas nad muutusid läbi aega. Raske uskude, aga tänapäevani on tehtud rohkem kui 70 erinevaid mängukonsoole! Kuigi esimene konsool ilmus juba kauges 1967 aastal, kui tuli välja ‘Brown Box’ (puust, 6 mängu, kõik ping-pong ning tennise ligidased) nimeline konsool, siis tahan aga tulevikku 80ndate hüpata, aega kui konsoolide peale hakkasid ilmuma terve süžeediga mängud, mille ees võiks inimene terve päeva istuda. Sel ajal kaks kõige populaarsemaid konsoole olid Nintendo Entertainment System (NES) (1983) ning Sega SG-1000 (1983). Kuna Sega müüdi enamasti Aasias, siis Ameerikas ja Euroopas oli NES tugev liider, mille peale tuli kuulus The Legend of Zelda (1986) ja Final Fantasy (1987), mis kasutasid ka uut selleks ajaks tahmakassett-tehnoloogiat. 


Pilt 2: Nintendo Entertaiment System - NES (1983) (pärineb siit)

Aastaid hiljem on jäänud mängukonsoolid sama hea meetodiks, et aja lõbusalt veeta. Tänased PS5 ning Xbox Series X on värsked kuulsate NES ning Sega lapsed, mis sisaldavad enda sees aastaid arendustööd ning inimeste pingutusi!



Pilt 3: Xbox Series X (2020) (pärineb siit)


Teine tehnoloogia, mis võiks minu arvates täesti muuta nii mängukonsoolide kui ka terve tänapäeva maailma Interneti kasutamist on Jan Slootiga mõeldud failide kompressioon tehnoloogia. Tänapäeval aga pole kindlat fakti, et selline algoritm üldse eksisteeris, kuigi on hulk inimesi, kes investeerisid selle projekti arendusse ning isegi nägid selle demot! Ausalt öeldes hakkasin ma seda teemat uurima peale meelelahutussarja ‘Silicon Valley’ vaatamist, kus ka oli startup, mille peamine produkt on teenus, mis maagilise algoritmi abil võis suuri faile komressida. Huvitav on ka see, et selle startupi nimi oli ‘Pied Piper’, mis on väga sarnane Sloot firma juhataja nimega Roel Pieper! Kahjuks aga suri Jan Sloot üks päev enne oma algoritmi maailmale esitamist. Kui hakata mõtlema, kui tähtis ning suur oli selle algoritmi potentsiaal, siis saan aru, et selle abil poleks tänane arvutil failide hoidmine nii nagu ta on. Kui see tehnoloogia päriselt eksisteeris, siis Jan Sloot oli läinud tagasi digitehnoloogia arendamise väga tärkavasse etappi ja avastanud teistsuguse võimaluse kadudeta digitaalsete andmete salvestamiseks. Tema leiutise praktikasse tulek oleks tähendanud kahendsüsteemi võimalikku surma!

Viited:

  • https://habr.com/ru/company/redmond/blog/416709/
  • https://www.peoples.ru/technics/engineer/jan_sloot/
  • https://esolz.net/the-sloot-digital-coding-system-the-amazing-invention-of-jan-sloot/
  • https://hype.tech/@boevoy-homyak/evolyuciya-domashnih-igrovyh-pristavok-s-1967-do-nashih-dney-1-3rj3bgnd

Comments

Popular posts from this blog

#15 - Eetika

#12 - positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis

#13 - OrCam Read