#3 - Uus meedia...?

Pilt 1: koopamaalingu näidis (pärineb siit)

Kolmanda nädala postituses tahan ma rääkida tänapäeval eksisteerivate meedia tüüpidest, mida nad ennast ette kujutavad, kuidas aastate jooksul formeerisid ning kuidas on teineteist mõjutanud. 

Esimesed informatsiooni vahetemiseks inimestega tehtud seadmed leiavad alguse juba 38 000 eKr, mil koopaelanikud hakkasid koopa seintele joonistusi maalima, et mäletada või salvestada sündmusi oma elust. Läbi aastaid muutsid koopa seinad suurteks kivithahvliteks, siis keraamikaks, loomanahaks, puiduks ning lõpuks paberiks (100 eKr loodud). 

Just paberil prinditud informatsiooni peedan ma kõige rohkem traditsooniliseks meediaks, kuna esimesed päevalehed ja ajakirjad leiavad alguse juba kauges 1605 aastal (1731. a ajakirjad) ning ka siiamaani leiavad meie elus endale kohta. Ajalehed sisaldavad endas kõike, mis võib inimesele huvitav olla: uudiseid päevakajaliste sündmuste kohta, muid informatiivseid artikleid poliitika, spordi, kunstide jms kohta ning loomulikult ka reklaami, mille eest teenivad firmad raha. Siis aastate jooksul hakkasid ajalehe juurde ilmuma ka teised infovahetuse seaded, nagu: televisioon, raadio ja reklaamtahvlid. 

Sotsiaalmeedia (kõige suurim uue meedia esitaja minu meelest) sünd on drastiliselt muutunud viisi, kuidas me veebis teavet ja uudiseid loeme ja edastame. Esiteks ei ole traditsiooniline meedia enam ühesuunaline suhtlusviis, kuna nüüd saavad tarbijad vestluses osaleda ja uudiseid mõjutada, kirjutades postituste alla kommentaare, kus väljendavad oma arvamust ning loovad vestlusi teiste huvilistega. 

Uue meedia tulekuga hakkasid traditsiooniliste meediate esitajad vaikses tempos ka seda kopeerima. Heaks näidiseks on ajalehed, mis kõik kolisid Interneti. Isegi raadiot kuulates saab tihti kuulda, kuidas saatejuhid reklameerivad oma sotsiaalvõrke, kus saab lähemini tutvuda enne räägitud uudistega. Sotsiaalmeedia on võimaldanud uudistele juurdepääsu ka reaalajas, näiteks vaid mõni sekund pärast suure sündmuse toimumist. Sotsiaalmeediat saab kasutada ka suundumuste tuvastamiseks ja vestluste põhjal ennustuste tegemiseks viisil, mida varem oleks vaja teha tuhandete eurode eest küsitluste eest. Samuti serveril salvestatud info abil on tõusnud ka artikli säilivusaeg. 

Lisaks traditsioonilise meedia soovile olla üha enam Internetis paiknevale uue meedia moodi, on neil ka üks oluline eesmärk: lisaks reklaamile on neil vaja ka oma artiklitega raha teenida, nii et üha sagedamini soovitud artikkel on tasulise konto taga peidetud, mille lugemisest ja üldiselt selle ajalehe külastamisest olen isiklikult väga sageli eemale tõrjutud. 

Vaatamata sellele, et uue meedia tulek lükkas traditsioonilist meediat kaugele teisele plaanile, siis minu arust, kui mõelda turunduse ning reklaami vaatenurgast, on traditsiooniline meedia ka suurepärane valik selle jaoks. Kui ettevõte otsib konkreetse vaatajaskonna tähelepanu, võib traditsiooniline meedia, nagu stendid ja raadio, olla suurepärane meetod kaubamärgi tuntuse suurendamiseks. Seega tahan öelda, et uue ja traditsioonilise meedia kombinatsioon võimaldab haarata võimalikult suure auditooriumi ning just seepärast hakkavad need mõlemad meediatüüpid elama veel kaua aega, ühes garmoonias.


Viited:

• https://medium.com/@saltandpaper/evolution-of-traditional-to-new-media-9fd62b9a3098
• https://medium.com/@zendenl40/traditional-media-vs-new-media-27168642f90e
• https://www.techfunnel.com/martech/traditional-media-vs-new-media-beneficial/
• https://www.shiftcomm.com/insights/social-media-changed-traditional-media/